Hunting for a Job S.S. McClureI rea

Hunting for a Job

S.S. McClure

I reached Boston late that night and got out at the South Station. I knew no one in Boston except Miss Bennet. She lived in Somerville, and I immediately started out for Somerville. Miss Bennet and her family did all they could to make me comfortable and help me to get myself established' in some way. I had only six dollars and their hospitality was of utmost importance to me.

My first application for a job in Boston was made in accordance with an idea of my own. Every boy in the Western states knew the Pope Manufacturing Company, which produced bicycles. When I published my first work "History of Western College Journalism" the Pope Company had given me an advertisement, and that seemed to be a "connection" of some kind. So I decided to go to the offices of the Pope Manufacturing Company to ask for a job. I walked into the general office and said that I wanted the president of the company.

"Colonel Pope?" asked the clerk.

I answered, "Yes, Colonel Pope."

I was taken to Colonel Pope, who was then an alert energetic man of thirty-nine. I told Colonel Pope, by way of introduction, that he had once given me an advertisement for a little book I had published, that I had been a College editor and out of a job. What I wanted was work and I wanted it badly.

He said he was sorry, but they were laying of hands. I still hung on4. It seemed to me that everything would be all up with me', if I had to go out of that room without a job. I asked him if there wasn't anything at all that I could do. My earnestness made him look at me sharply.

"Willing to wash windows and scrub floors?" he asked.

I told him that I was, and he turned to one of his clerks.

"Has Wilmot got anybody yet to help him in the downtown' rink?" he asked.

The clerk said he thought not.

"Very well", said Colonel Pope. "You can go to the rink and help Wilmot out for tomorrow."

The next day I went to the bicycle rink and found that what Wilmot wanted was a man to teach beginners to ride. I had never been on a bicycle in my life nor even very c}ose to one, but in a couple of hours I had learnt to ride a bicycle myself and was teaching other people.

Next day Mr. Wilmot paid me a dollar. He didn't say anything about my coming back the next morning, but I came and went to work, very much afraid that I vrould be told I wasn't needed. After that Mr. Wilmot did not exactly engage me, but he forgot to discharge me, and I came back every day and went to work. At the end of the week Colonel Pope sent for me and placed me in charge of the uptown' rink.

Colonel Pope was a man who watched his workmen. I hadn't been mistaken when I felt that a young man would have a chance with him. He often used to say that "water would find its level", and he kept an eye on us. One day he called me into his office and asked me if I could edit a magazine.

"Yes, sir," I replied quickly. I remember it flashed through my mind that I could do anything I was put at '96 that if I were required to run an ocean steamer I could somehow manage to do it. I could learn to do it as I went along'. I answered as quickly as I could get the words out of my mouth, afraid that Colonel Pope would change his mind before I could get them out.

This is how I got my first job. And I have never doubted ever since that one of the reasons why I got it was that I had been "willing to wash windows and scrub floors". I had been ready for anything.

Результаты (эстонский) 1:

Jahindus töökohta S.S. McClureJõudsin Boston hilja, et öö ja sain läbi Lõuna jaam. Ma teadsin, et keegi välja arvatud preili Bennet Bostonis. Ta elas Somerville ja kohe hakkasin läbi Somerville. Preili Bennet ja perega tegi kõik nad võiksid teha mulle mugav ja aitab mul saada ise kehtestatud "kuidagi. Mul oli vaid kuus dollarit ja nende sõpradel oli äärmiselt tähtis mulle.Minu esimene töö Boston taotluse esitamist vastavalt minu enda mõte. Iga poiss läänepoolsetes riikides teadis paavst tootmise ettevõte, mis jalgrattad. Minu esimene töö avaldamisel "Western ajalugu College ajakirjanduse" paavst firma andis mulle reklaami ja mis tundus olevat "side" mingi. Seega otsustasin minna kontorid paavst Manufacturing Company töökohta küsida. Ma jalutas kantselei ja ütles, et ma tahtsin ettevõtte juhataja."Kolonel paavst?" küsis sekretär.Ma vastasin "Jah, kolonel paavst."Mind viidi et kolonel paavst, kes oli siis alert energiline mees kolmekümne üheksa. Ma ütlesin kolonel paavst teel ühendusse, et ta oli kunagi andnud mulle reklaami väike raamat avaldanud, et mul oli olnud kolledži toimetaja ja välja tööd. Mida ma tahtsin oli töö ja ma tahtsin seda halvasti.Ta ütles, et ta oli kahju, kuid nad olid millega käed. Ma ikka veel rippus on4. Mulle tundus, et kõik oleks mulle kõik koos ", kui ma pidin minema ruumis ilma tööd. Küsisin temalt, kui seal ei olnud midagi üldse, et ma võiksin teha. Minu truuduse tegi temast Vaata mind järsult."Valmis Pese aknaid ja põrandaid nühkima?" küsis ta.Ma ütlesin talle, et olin ja ta pöördus üks tema nõunikud."Wilmot sai keegi veel, et aidata tal kesklinnas" rink? "küsis ta.Kohtuistungi sekretär ütles, et ei."Väga hästi", ütles kolonel paavst. "Saate minna selle rink ja homme Wilmot aidata."Järgmisel päeval läksin jalgratta rink ja leidis, et Wilmot tahtis mees õpetada algajatele sõita. Ma ei ole elus kunagi jalgrattaga ega isegi väga c} ose ühe, aga paar tundi oli õppinud ise jalgrattaga sõita ja õpetas teiste inimestega.Järgmisel päeval hr Wilmot maksis mulle dollar. Ta ei ütle midagi minu tulevad tagasi järgmisel hommikul, kuid ma tuli ja läks tööle, väga et ma vrould öeldes mul ei olnud vaja. Pärast seda hr Wilmot mitte just osaleda mind, kuid ta unustas heakskiidu mind ja ma tulin tagasi iga päev ja läks tööle. Nädala lõpus kolonel paavst saatis mind ja pani mu eest ning uptown "rink.Kolonel paavst oli mees, kes vaatasin tema töömehed. Ma ei eksi kui ma tundsin, et noormees oleks võimalus temaga. Ta sageli tavatses öelda, et "vesi oleks leida oma tase", ja ta hoidnud silma peal meile. Ühel päeval ta kutsus mind tema asukoht ja küsis minult, kui ma võiks muuta ajakiri."Jah, sir," vastasin ma kiiresti. Mäletan, et see vilksatas läbi minu meelest, et ma võiks teha midagi ma pandi kell ' 96, et kui ma vaja käivitada ookeani auruti ma võiks kuidagi suutnud seda teha. Ma võiks õppida seda, kui ma läksin ". Ma vastata nii kiiresti, kui ma saaks sõnad mu suust, karda, et kolonel paavst muudaks meelt enne ma saanud neid.See on, kuidas ma sain oma esimese töökoha. Ja ma kunagi kahtles sellest ajast oli üks põhjusi, miks ma sain selle, et mul oli olnud "valmis Pese aknaid ja põrandaid nühkima". Ma ei ole valmis midagi.

Результаты (эстонский) 2:

Jahindus Töö

SS McClure

jõudsin Boston tol õhtul hilja ja sain läbi Lõuna Station. Ma teadsin, et keegi Boston va miss Bennet. Ta elas Somerville, ja ma kohe hakkas välja Somerville. Miss Bennet ja tema pere tegi kõik nad võiksid teha mulle mugav ja mind aidata saada ise loodud "mingil viisil. Mul oli ainult kuus dollarit ja nende külalislahkus oli äärmiselt tähtis mulle.

Minu esimene taotlus töökoha Boston tehti vastavalt aimu minu oma. Iga poiss Lääne riigid teadsid paavst Manufacturing Company, mis on toodetud jalgrattaid. Kui ma avaldatud minu esimene töö "History of Western College ajakirjanduse" paavst Company andis mulle reklaam ja see näis olevat "ühendus" mingisugune. Nii et ma otsustasin minna kontorid paavst Manufacturing Company küsida tööd. Läksin peakontor ja ütles, et ma tahtsin president firma.

"Kolonel paavst?" küsis sekretär.

Ma vastasin: "Jah, kolonel paavst."

Mind viidi kolonel paavst, kes oli siis teate energiline mees kolmkümmend üheksa. Ma ütlesin kolonel paavst, sissejuhatuseks, et ta oli kunagi andnud mulle kuulutuse natuke raamatu olin avaldatud, et olin olnud College toimetaja ja välja tööd. Mida ma tahtsin tööd ja ma tahtsin seda halvasti.

Ta ütles, et oli kahju, kuid nad olid, millega käed. Ma ikka riputatud ON4. Mulle tundus, et oleks kõik koos minuga ", kui ma pidin minema, et ruumi ilma tööta. Küsisin temalt, kas seal ei olnud üldse midagi, et ma võiks teha. Minu tõsidusega tegi temast vaata mind järsult.

"Valmis pesta aknad ja võsa korrust?" ta küsis.

Ma ütlesin talle, et ma olin, ja ta pöördus ühe oma ametnikud.

"Kas Wilmoti sai keegi veel teda aidata kesklinna" Rink? " ta küsis.

Sekretär ütles, et ta arvas ole.

"Väga hea," ütles kolonel paavst. "Võite minna Rink ja aidata Wilmoti välja homme."

Järgmisel päeval läksin jalgratta Rink ja leidis, et see, mida Wilmoti tahtsin meest õpetada algajatele sõita. Ma ei ole kunagi olnud jalgrattal minu elus ega isegi väga c} ose ühe, kuid paar tundi olin õppinud rattaga sõita ise ja õpetas teisi inimesi.

Järgmine päev hr Wilmoti makstud mulle dollari. Ta ei ütle midagi minu tulevad tagasi järgmisel hommikul, aga ma tulin ja läksin tööle, väga kardan, et ma vrould öeldes ma ei vaja. Pärast seda hr Wilmoti ei täpselt tegeleda mind, aga ta unustas, et täita mulle ja ma tulin tagasi iga päev ja läks tööle. Lõpus nädalal kolonel Paavst saatis mulle ja panna mind eest vastutav Esikaupungissa "Rink.

Kolonel paavst oli mees, kes vaatasid tema töömehed. Ma ei olnud eksinud, kui ma tundsin, et noormees oleks võimalus temaga. Ta on sageli kombeks öelda, et "vee leiaks selle tase", ja ta hoidis meil silma peal. Ühel päeval ta kutsus mind oma kabinetti ja küsis, kas ma võiks muuta ajakirja.

"Jah, sir," vastasin ma kiiresti. Mäletan seda välkus minu meelest, et ma võiks teha midagi Mind pandi '96 et kui ma pidid sõitma ookeani auruti ma saaks kuidagi õnnestub seda teha. Ma ei suutnud õppida seda kui ma läksin mööda ". Ma vastasin kiiresti ma saaks sõna mu suust, kardan, et kolonel paavst muudaks meelt, enne kui ma võiks saada neid.

See, kuidas ma sain oma esimese töökoha. Ja ma ei ole kunagi kahelnud kunagi, sest et üks põhjusi, miks ma sain oli see, et ma ei olnud "valmis pesta aknad ja võsa korrust". Olin valmis kõigeks.

Результаты (эстонский) 3:

otsib tööds.s. mcclure 'lema jõudsin bostoni hilja õhtul, ja on praegu lõuna jaama.ma teadsin, et keegi bostonis, välja arvatud preili bennet.ta elas ju somerville 'is, ja ma kohe alguses somerville' i jaoks.preili bennet ja tema perega tegid kõik võib teha mind mugavalt ja aita mind endale kindlaks, "mingil viisil.mul oli ainult kuus dollarit ja nende külalislahkus on äärmiselt tähtis mulle.mu esimene kandideerimisavalduse bostonis toimus kooskõlas idee oma.iga poiss lääne - riigid, teadsin, et paavst manufacturing company, mis on toodetud jalgratastega.kui ma avaldatud mu esimene töö "ajalugu lääne - kolledži ajakirjanduse" paavst äriühing on andnud mulle reklaam ja see näis olevat "ühendus" või midagi sellist.nii et ma otsustasin minna kontorisse paavsti manufacturing company küsida töö jaoks.ma kõndisin kindral kontorisse ja ütles, et ma tahtsin selle firma president."kolonel pope?"palusin müüjat.ma vastasin, "jah, kolonel pope."ma olin võtnud kolonel pope 'i, kes oli siis hoiatusteade, tegus mees 39 senti.ma rääkisin kolonel pope, sissejuhatuseks, et ta oli kunagi mulle andnud reklaam, väike raamat, mul oli avaldanud, et ma olen olnud kolledži toimetaja ja töötu.mida ma tahtsin, oli töö ja ma tahtsin seda halvasti.ta ütles, et tal on kahju, aga nad olid, milles on käed.ma ikka veel kinni on4.mulle tundus, et kõik oleks kõik koos minuga, kui ma pidin minema sellest toast välja ilma tööta.ma küsisin, kas seal polnud midagi, mida ma saaks teha.mu earnestness sundis teda mind vaadata järsult."valmis aknaid pesta ja pese põrandaid?"ta palus.ma ütlesin talle, et ma olin, ja ta ütles, et üks tema ametnikud."on wilmot on keegi veel, et aidata ta kesklinna" rink? "ta palus.administraator ütles, et ta ei mõelnud seda."hästi", ütles, et kolonel pope. "sa võid minna vaatama ja aidata wilmot välja homme. "järgmisel päeval ma käisin jalgratta rink, ning leidis, et mis wilmot tahtis, oli mees, et õpetada algaja ratsutada.ma ei olnud kunagi jalgratta peal oma elu ega isegi väga c} ose ühe, aga paar tundi, et ma õppisin rattaga sõitma õpetasin ennast ja teisi inimesi.järgmine päev, hr. wilmot maksis mulle dollari.ta ei öelnud midagi selle kohta, et mu tagasi järgmisel hommikul, aga ma tulin ja läksin tööle, väga kardan, et ma vrould on öeldud, et ma ei vaja.pärast seda hr wilmot ei ole just kisud mind, aga ta unustas, et täita mind, ja ma tulin siia iga päev tagasi ja läks tööle.nädala lõpus kolonel paavst saatis mulle ja pani mind vastutavaks äärelinna "rink.kolonel pope oli mees, kes vaatas tema töömehed.ma ei eksinud, kui ma tundsin, et noor mees oleks võimalus temaga.ta on tihti tavatses öelda, et "vesi leiab selle tase", ja ta hoidis meil silma peal.ühel päeval ta kutsus mind oma kabinetti ja küsis, kas ma võiks muuta ajakirja."jah, sir," ma vastasin, kiiresti.ma mäletan, et see vilksas mu peast läbi, et ma saaksin midagi teha, ma olin hinnanguliselt 96, et kui ma oleks vaja teha ookeani aurulaev saaks kuidagi hakkama.ma võiksin õppida seda teha, kui ma läksin kaasa ".ma vastasin nii kiiresti, kui ma saaksin sõnad mu suust välja, kardan, et kolonel pope oleks ta meelt muuta, enne kui ma saan nad välja.see on, kuidas ma sain oma esimese töö.ja ma pole kunagi kahelnud alates selle üks põhjusi, miks ma sain, oli see, et ma olen olnud "valmis aknaid pesta ja pese põrandaid".ma olin valmis kõigeks.